Kõrvitsate aegu

Ahhoi, armas!

On Sul kõrvits tühjaks kühveldatud ja paari hambaga irvel suu sisse lõigatud? Meil on! Seekord puhtalt Steni pealehakkamisel. Läks poodi, tõi kõrvitsa, kühveldas ja nokitses ja nüüd on oranzh kummitus, küünal pealuus, kamina peal istumas. Ma olen muideks kõrvitsafänniks kasvanud. Supid ja muffinid ja keeksid ja nüüd siis veel see elukas seal kamina otsas.

Eelmisel nädalal käisime poistega Saksamaal, ilmatuma suures lõbustuspargis, Europapark. Ma ei julge isegi pakkuda, kui mitu tonni kõrvitsaid sinna kaunistuseks kohale oli veetud. Panen arvudega raudselt puusse, humanitaar nagu ma olen. Aga ütleme siis nii, et neid oranzhe palle oli absoluutselt iga nurga peal. Pluss uhked draakonid ja muud kujud, mis kõrvitsatest kokku olid meisterdatud. Aga et siis lõbustuspark. Tead, ma käisin kõikide atraktsioonide peal. Pea tagurpidi, soolikad sassis, häälepaelad kisast kähedad. Ei uskunud end julgevat. Mõtlesin, et võtan häid raamatuid kotiga kaasa ja istun sel ajal, kui poikad hulluvad, kuskil kohvikus. Aga see melu seal oli nakkav, äratas mu sees tukkuva seikleja ning pani põsed õhetamas kaasa karglema. Esimesed korrad ameerika mägedel istusin silmad kinni ja küünarnukid valged. Inisesin omaette ‘ihiiiiiiii …. ihiiiiiiiii ….’ ning tänasin elu, et ühes tükis maandusin. Kui pojad sellest kuulsid, sain pragada, et see pole kellegi sõit ja nii jääb põhiosa mõnust üldse saamata ning sõrmed, kallis ema, sõrmed, tuleb üldse torust lahti lasta ning käed pikalt üles sirutada. No viimase sõidu tegin täitsa prohvilt juba. Silmad lahti ja krampi vähem ja inisemise asemel oli pigem joovastav ‘woaaaaaaaa…’

 

fullsizeoutput_128b

Kaks päeva trallitasime. Hullusime adrenaliinis, plastmassis, tümpsus ja rämpstoidus. Ning ma võtsin tõesti täiega. Aga … Teise päeva keskel tundsin, kuidas tahaks juba minema hakata. Korraga muutus see vilkuv ja võnkuv maailm agressiivseks. Olin lõbupatarei ääreni täis laadinud ning igatsesin tagasi oma mägedesse, kus on piisavalt ruumi ja vaikust, et iseennast tükk-tüki haaval uuesti kokku klopsida. Olen mõelnud selle vaikuse peale. Et kas ma alati olen seda armastanud. Kas polnud varem teisiti, siis kui olin veel noor ja energia ajas niiviisi üle ääre, et osad inimesed väsisid minu seltskonnast. Samas oli teismeliseeas ja ülikooliajalgi neid erilisi äratundmisi. Mitte et ma tol ajal looduses hingatavat rahu oleksin otsinud, aga kui ta otsa sattusin, siis oli hea olla. Tookord ma ei mõtestanud seda kõike, ei sõnastanud, aga nüüd, tagasi vaadates saan aru, et juba siis tundis hing, kus on allikas.

Mis ei tähenda omakorda, et melu vaja poleks. Vastupidi. Ma tunnen need januhetked ära, kui peab end teele sättima. Mõnikord ihkab süda linna, mõnikord kultuuri tarbima, mõnikord peab inimkärast joobuma, aga peale teatud aega, pean tagasi vaikusesse saama. Sest ainult niiviisi on mul võimalik saadud laenguga midagi peale hakata. Kui ma kogu aeg rähkleks, siis killustuksin ning lõpuks lahustuksin sootuks. Vaikus ja aeg omaette olemiseks on settimine ja vaikselt edasi kasvamine.

Kuule, kas mitte sina ei rääkinud mulle sellest kuulsast ‘Ohakalinnu’ raamatust?! Loen seda hetkel. Mitte et ma ostmise hetkel teadnud oleksin. ‘Goldfinch’ on ta inglise keeles. Alles koju jõudes panin a ja b omavahel kokku. Algus oli kuidagi rõhuv. Sattus valel hetkel kätte ka. Siis kui sügiskurbus korraks peal oli. Aga õnneks sain august enne raamatu käestpanekut välja ja nüüd on mõnus minek.

Ja veel. Eile oleks Marju Lepajõe, religiooniteadlane, filoloog ja tõlkija, saanud 57 aastaseks. Paar päeva tagasi lugesin üht tema artiklit, mis algab nii,

Ei juhtu õnneks sageli, et satud lugema päevalehest või ajakirjast mõnd kirjutist ja hetkega tabab sind selgus, et juba homsest tuleb elada teisiti.

(https://kultuur.err.ee/994699/marju-lepajoe-inimolu-viletsust-tolkimas)

Minu puhul oli Marju Lepajõe esimene kuulamine ja lugemine see hetk, mil tuli tahtmine paremini elama hakata.

Aga nüüd lippan. Õues on nii hall ja sombune, et kamin lausab anub praksuva tule järele!

Aidaaaaaaaa!

6 thoughts on “Kõrvitsate aegu

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s