Kummalised jõulud

IMG_6068

Jõulud tulidki sellised siiru-viirulised nagu see pilt siin. All orus on nukralt kevadine. Just, ilus kevad võib nukker olla, kui ta kontekstist välja rebida. üleval mägedes, päris kõrgel, pilve piiri kanti, saab aga särava lumega talve mekkida.

Istusin jõuluööl üksinda köögipõrandal ja peas tagus vaid üks mõte, sellist jõuluõhtut ma enam ei taha. Ehk siis, ka kõige vildakamast eluhetkest saab miskit kasulikku kaasa noppida. Näiteks teadmise sellest, kuidas ei taha. kus teistmoodi teha. Muidugi oleks esimene kiusatus niuksuda ja iseendale kaasa tunda ja elu karmust siunata, aga sellest ei sünni edasiviivat pungapoegagi.

Selle hädise õhtu ümber on aga palju ilusaid hetki olnud. Neist saaks ühe parajalt priske kimbu, ausõna. On olnud kosutust koosolemisest, filmist (‘My Lady’), saadetest (Doris Kareva ‘Plekktrummis’ ja onu Vello saade :-), ridadest, loodusest, lastest, soojadest soovidest kallitelt, hääst maitsest.

Olen viimastel päevadel enda jaoks Heiti Talviku luulet avastanud. Rõõm pole see, mis nende salmide manu peibutab. Sest rõõmu seal pole. Kui mitte arvesse võtta võllanalju, mis oma lennukuse, uljapäisuse ja irvega lugeja kaasa kisuvad. Tänase reede luuletus ongi sedasorti hullutav karussellisõit.

Nautige!

DON RAMON

Torm kui puudelatvu murrab vastu katust,

vennad roimarid, siis peame meie matust.

Don Ramoni mäletame, juhti julma,

tema matust pühitseme koos kui pulma.

 

Don Ramon, ta kõnges kõrgel võllas,

säält ta tõime mustas pidutõllas.

Piksevalgel matsime ta maha

kivimurdu, linnamüüri taha.

 

Don Ramon, kui elas, too vast oli mees!

Sulaväävlina ta veri soontes kees.

Tema vihakrambes väänlev näomask

aina rohetas kui roostest puret vask.

 

Tema ninakühm kui surnud juudi küür,

tema rind kui range linnamüür,

linnamüür, mis püstitet on paest.

Kui kord kärkis, lupja kukkus laest.

 

Jah, sel mehel püsti kurat oli sees,

ei ta kohkunud ka kõrge kohtu ees.

Kirves käes, ta maanteel luuras saaki,

kuigi mõte juba kompas kaaki.

 

Kui tal’ timuk nööri viskas kaela,

kraaksus ta veel, takerdudes paela:

‘Vennad, hüvasti! Ma kärvamast ei tõrgu.

Põmmdi veel üks peer – ja viuhti alla põrgu!’

 

Vaevalt ütles, kinni kukkus ling,

tõmmust kerest välja lendas hing.

Võimsalt saluteeris talle kõu,

lahti põrus põrgu leekiv õu.

 

Sinu matust koos me peame nüüd kui pulma,

kordap meilgi jagada su saatust julma.

Sinu laiba tõime mustas pidutõllas.

Don Ramon, ka meie lõpp on võllas.

2 thoughts on “Kummalised jõulud

  1. Nagu ma aru saan, siis ‘My Lady’ all pead sa silmas ‘The Children’s Act’ filmi jah? (Huvitav, miks samal filmil eri maades erinev nimi on?) Nii et meeldis? Võimas eks?
    Küsimused mis tegelikult ei vaja eraldi vastamist 🙂

    Las olla nagu oli, uuel aastal uue hooga!
    Tegelikult hoo asemel peaks hoopis kirjutada ‘uuel aastal uue jõuga edasi!
    Kallid

    Liked by 1 person

  2. Ma vastan ikkagi! Film oli tõesti hea. Ja Emma Thompson, oehhhhh … Jäime mäemehega kohe pikalt istuma ja juba tumedat ekraani passima. Mõtted ja muljed ei tahtnud lahti lasta.
    Aga uus aasta tulgu tõesti uue jõu ja lennuga 🙂
    Ahhoiii ja musud!

    Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s