Milaanost, korraks.

Ma ei saanud maali eest minema. Seisin ja tundsin, kuidas kogu sisemus keeras, kuidas hirm ja jälestus ja valu, mis poisi ilmest vastu kiirgasid, ka minu sisse imbusid.

Sisalikuhammustusega poiss (Ragazzo morso da un ramarro, 1596-97) on Caravaggio, itaallasest maalikunstniku, üks paljudest teostest.

Baroki üks eesmärke oli tugevate emotsioonide tekitamine, vali hingepilliga mängimine, tillukeses inimeses vaimustuse ja hirmu tekitamine. Eile sai minust see tilluke inimene, kes täiega õnge läks. Käisime nimelt kolleegidega Milaanos ühel vägeval näitusel, kus omavahel pandi kõnelema teosed nii baroki ajastust, siis 17 sajandist, kui ka tänapäevast. Lummavast ent kõhedust tekitavast videoinstallatsioonist paremal rippusid seinal kuulsate vanameistrite maalid, mille ette omakorda oli püstitatud suur ja jube makett nimega ‘Põrgu’ kus piinlesid tuhanded moonutatud plastkujukesed. Korrus allpool, kohe Ruben’i maali vastas lebasid jalad taeva poole hobusetopised. Saal eemal kostus kümnest arvutist barokihõngulist flöödimuusikat. Nurga taga korrutas teleekraanil ameeriklannast diktor ‘You are happy, we are happy, this is happiness.’

Kui me tund hiljem läbi kullakarva pargi trattoria poole jalutasime, lausus hea kolleeg napisõnaliselt, ‘rõõmustavat just palju polnud.’ Võib-olla polnud tõesti. Aga suhteliselt vaimustavat siiski. Minu õnneks jalutasid eksponaatide vahel ringi mu kunstnikest koolleegid, kes mulle aeg-ajalt kunsti ‘tõlkisid’. See oli kui nägijaks saamine, või kuulajaks, või üldse päriselt tunnetavaks inimeseks. Mitte et erinevad teosed mus emotsioone poleks tekitanud, mitte et ma mõnd neist eelistanud või hoopis maha põlanud poleks. Aga kui sulle antakse ‘tähestik’, kui sulle seletatakse, kuidas midagi vaadata, kuidas tõlgendada, kuidas seoseid leida, siis muutub maailm nii kangesti avaraks.

Trattorias pastat pugides ja veini mekkides mõtlesin, kuidas uudishimu lööb uksed ja aknad valla. Sest igal pool on tegelikult juhtnöörid, on oma ‘tähestikud’, on võimalus ‘nägijaks’ saada. Kirjanduses, muusikas, maalikunstis, videokunstis, kokakunstis, matkakunstis … mida rohkem uurida ja puurida, sest põnevamaks kõik muutub. Iga uus teadmine muudab vundamenti tugevamaks, iga uus detail aitab luua seoseid, iga lahti pusitud müsteerium kaevab sügavust.

Enne kojusõitu jäin Milaano pearongijaama ette seisma (ilus rongijaam neil, ma ütlen!) ja vaatasin kogu seda hullumist, mis ühel argipäeva õhtul ühe suurlinna suure rongijaama ees toimub. Jalatu kerjus, hambuni relvastatud sõdurid, plastmassist suveniiridega smuugeldavad migrandid, läbi rahvamassi teed tõukavad kojuruttajad, lapsi järel tiriv väga väsinud pereema – kus lõpeb näitus ja algab elu, kus lõpeb elu ja algab näitus. Kõik on üks sasipuntrast emotsioonide rägastik.

Otsi ja leia, mis rõõmustab … seep ja vesi 🙂

IMG_5972

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s