Mäest

Me tutvusime täiesti vaimustava vanaga seal üleval, no umbes 2000 meetri peal. Tulime meie mäemehega nõlva mööda alla, mäemees hopsti-hopsti hästi uljalt ja mina autsh-uitsh tasa-tasa, et põlv liiga üles ei paistetaks. On mul teine siuke natuke kiuslik. Mäkke ronimine pole probleem. Aga alla tulekul hakkavad põlveliigesed mossitama. Ma saan üha paremini aru vanematest inimestest, kes pidevalt liigesevalu üle kurdavad või ilma pöördudes valusid neavad.

Sel hetkel kui meie laskusime, ronis paremast nõlvast ülespoole üks tilluke kuju. Tuli kuidagi vaevaliselt, rühkis suure seljakoti all. Jõudsime samal hetkel teede ristumiskohta ja vaatasime tõtt tõeliselt vana mehega, no vähemalt seitsekümmend seitse, ausõna. Ja nagu mägedes ikka, hakkasime jutustama. Onu on vana alpinistide klubi esimees, elus kaheksakümmend (!!!) korda Mont Blanc’i otsa roninud, Himaalaja mäestiku risti-põiki läbi kõmpinud ja kui ma uurisin, et kas Everesti ka vallutas, siis vastas elutarkus silmis helkimas,

‘Mu parim sõber läks aasta enne mind. Hapnikuballooni kraan külmus kinni ja ta lämbus seal üleval, mäekuninganna turjal. Ma siis mõtlesin, et tahaks elada ja parem ronin sinna, kus ühelegi torule või tehnikale lootma ei pea.’

Nüüd on mehel puusad ja põlved titaanist ja valu ajavat kolme paiku hommikul voodist välja, aga iga jummala päev ronib taat vähemalt ühe kohaliku mäe otsa. Lisaks on tal FB konto, kus ta aukartustäratava regulaarsusega pilte ja lugusid postitab. Hetkel on tal üle 600 ‘sõbra’.

Lisaks ronimisele ja postitamisele tegeleb vanamees kuulsate Shveitsi loodustoodete Herbalife müütamisega. Saime meiegi mäemehega energiat ja elu kinkivat vägijooki maitsta ja oli see nüüd energia, mida andis selle elurõõmust särtsuva mehe kuulamine või uhke nimega vägijook, aga viimane allamäge astumine läks kuidagi hõlpsamalt. Palusin mäemehel käsi südamel vanduda, et meist ka siuksed särasilmsed mäkke ronivad vanurid saavad (miinus titaan). Ja ta lubas. Nii et sellega on nüüd korras.

 

Aga me olime korraks mägimajas ka. Ronisime reedel üles, sada tonni toitu ja muud kama kottides. Kui onni jõudsime, siis higi sõna otses mõttes tilkus mu küljest ja mul ei jäänud muud üle, kui end umbes 0 kraadises vees pesta. Et mitte põnnama lüüa, seebitasin end kõigepealt korralikult kokku ja siis röökisin-kiljusin-kisasin voolava jää all. Pärast oli mitu tundi keha trimmis nagu noorel modellil (hakkan talisuplejatest aru saama!)

Sten raius poole ajast puid. Raius umbes kümne talve varud valmis. Ma ei ta, mis värk tal nende puudega on, aga laupäeva varahommikul, kui päev alles ärkas ja kogu org norskas, siis kuulsin läbi une ‘raks-raks-raks’  ja nägin aknast, kuidas mu noorim uniste silmade ja kräsus juuksepahmakaga kuuri all raius. Mida iganes, peaasi, et ekraanidest eemal!

Mina keetsin nõiakastrulis polenta’t ehk maisiputru, mäemees leidis veinikeldrist eelmisest sajandist pärit ülilahedaid jooke ja inglasest sõps jutustas poole ööni lugusid lämmastikoksiidist. (???!!! I know …), keemik noh.

Aga ma pean nüüd minema, sest mäemees lõi keset kööki uue telgi püsti ja palub, et ma koos temaga pikkust ja laiust prooviksin.

Ahhoi ja uute ridadeni!

IMG_5761

IMG_5767

IMG_5774

IMG_5780

5 thoughts on “Mäest

  1. Hei! Kas teed maisiputru soolase või magusana? Mul ema hakkas seda millalgi piimaga tegema (siis kui ma laps olin, sest ma sõin kõiki putrusid peale mulgi- ja kartulipudru moosiga) ja kuna oma lastel oli mingi mannapudrufaas, siis ristisin selle kollaseks mannaks ning läks samuti loosi. Aga Itaallased teevad mu teada soolasena.

    Aga need matkajad, nii lahe. SIin näeb ka mägedes väga erinevat rahvast. Osadel mägedel on ka lihtsamad rajad aga siiski, vahel täitsa imestad. Aga mäed vist hoiavadki noorena. Mu ideaalis peaks olema mäed+meri aga järv ajab ka asja ära. Eile juhatati selliste vaadetega ujumiskohta, et suu jäi ammuli. Pilte päris nii teha ei saanud, sest telefoniga ju ujuma ei lähe.

    Liked by 1 person

    1. Meie teeme soolast polenta’t. Panen vett, nats piima ja lõpus lisan juust ka, seda soolast Gruyer’i juustu, mis meil nii kangesti kuulus on!

      Mis mägedes Sina oled, elutants?

      Like

      1. Maggiore järve ääres… kui viitsin järve lõunapoolsest otsast natuke põhja poole suunduda, siis näen Šveitsi mägesid ka. Gruyer’i juust on mu lemmik… kunagi aastate eest seal ka mägedes matkamas käidud.
        Mul telefonis viskab kommentaarimisel ette ühe kasutaja ja arvutis teise… nii et kahestunud isiksus 🙂

        Peaks seda soolast polenta varianti ka proovima… ükspäev.

        Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s