Tulge shokolaadi pugima!

Et kuidas meie Eestita suvi läheb?

No natuke vildakalt, olgem ausad. Ma tõepoolest arvasin, et vajan Eestimaa suvest vaheldust, et vajan uusi paiku, lõhnu, maitseid, kogemusi. Ja eks ma vajan ju ka. Itaalia reis tõestas seda täiega. Ma jõin seda puhkust sisse suurte ahnete sõõmudega. Ja sain laks laksu järel uhiuut inspiratsiooni. Lisaks sai lastele midagi muud näidata. Sai nende tillukesi silmi avada, sai neile aimu anda, mis toimub teispool mäeahelikku.

Aga Eestimaa on meie küljes nagu puuk. Elba saarel ja Toskaanas ringi rännates võis meie suust pidevalt kuulda võrdlusi stiilis ‘Siin on täitsa Kabli männimetsa lõhn’, või ‘Oi, vaadake lapsed, samasugune punane päikeseloojang nagu Eestis!’ või veel, ‘Itaallased elavad nagu eestlasedki hilisesse suveöösse välja¨’

Esialgu tähelegi panemata oli Eestimaa pakkimise hetkel  kohvrisse lipsanud ja jälitas meid terve puhkuse aja.

Kolm päeva peale Itaaliast naasmist teatas mäemees resoluutselt, et HILJEMALT uuel suvel tahab tema Eestimaale saada ja lool punkt. Võin teile lausa saladuskatte all avaldada, et mäemees on viimased päevad lausa Eestimaa nostalgia all kannatanud ning nagu igal suvel on ta valmis taaskord (!!!!!) oma eesti keele õpikud välja kaevama, et selle ülemõistuse keerulise keelega kuidagigi sõprust luua. Täna hommikul palus ta mul uuesti kord proovitud süsteemi rakendada ning igal nädalal külmkapile üks eestikeelne lause kirjutada, mille ta siis viksilt ja viisakalt pähe õpib enne kui uus lause tuleb.

Istusime just äsja Saskiaga terrassil ja nuputasime võimalike lausete üle …  ‘Kuidas läheb’ – seda ta teab! ‘Palun üks suur õlu.’ – teab! ‘Söök, võrratu söök!’ – teab!

Ehk siis, mis on need laused, mida talle seekord õpetada?

Olge paid, tulge appi! Mis laused me mäemehele külmkapile kirjutame?

Ja teate mis, teeme ühe shoksituuri ka! Loosin iga lausesaatja vahel välja maailma parimat shokolaadi 🙂

(Ja kui ühtegi lauset ei tule, siis pugin end ise trullakaks ja kirjutan teile veel rohkem 😉

 

27 thoughts on “Tulge shokolaadi pugima!

  1. Midagi suveks 🙂

    Täna on ilus ilm, lähme randa ujuma!
    Tahan jäätist! Lähme ostame jäätist!
    Ära jookse liiga kiiresti, ma ei jõua kannul püsida!

    Ja siis leidsin selliseid toredaid (absoluutselt ebatarvilikke lauseid), mis valiti välja kümme aastat tagasi olles eesti keelele kõige iseloomulikumad ja huvitavama kõlaga:
    Üle oja mäele, läbi oru jõele.
    Kalli ema hella soojust jagub üle mitme põlve.
    Kuula, kulla külanaine – kuuled külla tulnud vaime.
    Küll küllale liiga ei tee.
    Mahlakas jõhvikas maitses soisel kaldal hää.
    Ämber läks ümber.
    Millal maksan memme vaeva.
    Tilluke talleke tatsas tasasel pinnal.
    Ema tuli koju.
    Pöidlad pihku, pöialpoisid!

    Liked by 1 person

  2. Mõnumõmin! (Kui naine tegi söögi) või Kus on mõnumõmin? (kui ta ise tegi söögi). Mis täna söögiks on? Kuidas ma saan sind aidata? Tere hommikut, päiksekiired! Viin täna prügi välja. 😀

    Liked by 1 person

    1. Nii Pete tuli koju. Tema laused on järgmised:

      Kas sa soovid juua midagi? Võib-olla teed või kohvi…või vodkat? 😀
      Kui palju maksab?
      Ei tohi!
      Kas magasid hästi?

      Praegu rohkem ei saa öelda, sest vaatame jalgpalli ja närvid on täitsa krussis :9

      PS. Greta palus mul siia lisada veel selle lause:
      Palun veel natuke magustoitu 🙂

      Liked by 1 person

  3. Just, just, seda see mäemees mu käest tahab küsida tõesti, ‘Kallis, kas soovid veel vodkat?’ no mis mulje me sulle jätnud oleme 😀
    Ja sinna järele tuleb kohe, ‘Küll küllale liiga ei tee.’ :-D:-D

    Like

    1. No milline inglise härrasmees ei küsiks külla tulnud eestlastelt kas nad sooviksid juua teed või kohvi! Vodka lisas ta sinna naljatades lõppu, selle võib asendada veiniga 🙂 See lause on Petel kõige tihedamini kasutuses olnud eesti keelene lause.

      Liked by 1 person

  4. 🙂 Vahva ülesanne 🙂
    Ma olen täna küll vaimuvaene, ent mõeldes sellele, et lisaks sõnavarale võiks ta ka omandada midagi eestlaslikku, siis… no ikka see “ähk lähäb taris”. Olgu-olgu, mandri peal kasutamiseks õppigu lihtsam variant “ehk läheb tarvis”.
    Kui ta tahab stiilipuhaste eesti meeste seas aga hiilata, siis lisaks sellele juba õpitud õlle küsimusele, peaks ta õigel hetkel oskama südamest õhata “joppenpuhh” (või kuidas see kirjutataksegi).

    Liked by 1 person

  5. Teile on Contra poistele tehtud aabitsat vaja 😉

    Šveitsi mees peaks külaliselt küsima: kas soovite šokolaadi või juustu? Vein muidugi ka 🙂 Vodka asemel on Eestis kasutusel siiani küll rohkem viin.

    Viin viina Viinistusse? Või kui on mõni sarnase nimega koht.

    Tahad võid või võidejuustu?

    Küünis pole küünemustagi…

    Tere-tere vana kere jms klassika on ikka selge?

    Praegu telefonis ei viitsi rohkem toksida.

    Liked by 1 person

  6. Mõned minu mitte-eestlasest mehe sõnavarast:
    Sina jääd koju, koer (vajadusel asendatakse sõna ‘koer’ sõnaga ‘naine’).
    Mis me täna teeme?
    Mis me täna sööme?
    Kas valge või punane vein?
    Mina soovin kohvi. Kuum, kange, koorega.
    Sitaks suur sääsk!

    Like

      1. Aga kujuta ette, ta tegigi seda! Olime Eestis sõprade juures grilliõhtul, üks hiiglaslik eksemplar pinises mehe pea ümber, ja tema, kes ta sõprade teada muud ei osanud eesti keeles öelda kui tere ja tänan ja palun ja paar lihtsat viisakuslauset, lajatas ootamatult “sitaks suur sääsk!”. Sõbrad pidid üllatuse ja naeru kätte ära lämbuma. Meenutavad tänaseni 🙂

        Liked by 1 person

  7. Kas Mäepapal selline komplekt on? – https://www.apollo.ee/naljaga-pooleks-eesti-keele-oppekomplekt-algtasemele.html

    Tean mitmeid välismaalasi, kes on seda edukalt eesti keele õppimiseks kasutanud ja see on päris lõbus ka 🙂 Mulle meenub sealt üks tore lugu, kus üks naaber palub teisel naabril pannkooke küpsetada.

    Siit ka Mäepapale mõned laused:
    Kas teeme pannkooke?
    Kas meil/teil mune on?
    Kas meil/teil pann on?
    Kas meil/teil pliit on?
    Mulle maitseb maasika/vaarikamoos.

    Oi kui maitsvad pannkoogid 🙂

    Like

  8. Kui mina oleksin sina, siis ma vist eriti tahaks, et mu mees mind minu emakeeles hellitaks:
    * ma armastan sind nii palju, et isegi su jonn on ilus
    * kallis, tule mu sooja kaissu
    * iga päev ütlen ma jumalale aitäh, et ta mulle sellise imelise naise saatis
    * sinu tehtud toit paitas täna mu magu ja sapipõit (see on hea viis organite nimetusi õppida)
    * sitasitikas muutub sinu läheduses õnnelepatriinuks
    * kullake, armastan sind nagu siiakala
    * ma lihtsalt vaatan sind ja mured hajuvad

    Liked by 1 person

  9. võid Antsu lauseid õpetada… need on paraja kiiksuga:

    – Ühel päeval oli Antsul süda paha. Muidu on Antsul hea süda.
    – Antsul tuli kord pliidi ees istudes tukk peale. Ants viskas tuki tulle tagasi.
    – Ants unenägusid ei näe. Ants magab silmad kinni.
    – Ants ei lähe kunagi külla tühjade kätega. Antsul on alati portfell kaasas.
    – Ants teab, et kui kassid läinud, siis on hiirtel pidu. Ants on ka vahel hiirtega pidu pannud.
    – Kui Ants tahab, võib ta oma välimust muuta. Ants on korduvalt ennast rihmaks joonud.
    – Ants ostis pommidega kella. Ants tegi pommid kahjutuks.
    – Ants ei lase ennast pehmeks rääkida. Ants joob ennast pehmeks.
    – Ants joob vahel nii, et maa on must. Antsul meeldib põllul juua.
    – Ants läheb vahel vihast siniseks. Muidu on Ants lilla
    – Antsul on hea muusikaline kuulmine. Ants saab kohe aru, kui muusika mängib.
    – Antsul on sinised silmad. Ta sai eile peksa.
    – Ants on ainuke oma perekonnas. Rohkem Antse nende peres ei ole.
    – Ants ei ole ühegi naisterahva kätt palunud. Antsul on omal käed olemas.
    – Antsule meeldib ristsõnu teha. Ants tõmbab igale sõnale risti peale.
    – Ants teab, et pisike pits võib ikka olla. Ants lasi oma pükstele pitsi õmmelda.
    – Antsule ei meeldi kartulit võtta. Talle meeldib peeti panna.
    – Kui Ants on üksi kodus, siis ei lase ta sisse ühtegi võõrast. Kui Ants on kodus koeraga, siis kontvõõrad võivad tulla.
    – Ants ei karda kõrgust. Ants tahab pärast surma taevasse minna.
    – Ants ei saa kunagi tantsupeol korvi. Ants tantsib alati üksinda.
    – Ants soovis tasuta sõitu soojale maale. Ants saadetigi sooja kohta.
    – Ants ei ole naistemaias. Antsule ei meeldi üldse maiustused.
    – Ants näeb unes palju paremini kui ilmsi.
    – Ants teab, et tarkus tuleb tasapisi ja sellepärast pole ta veel Antsuni jõudnud.
    – Ants joob päeval heledat ja öösel tumedat õlut.
    – Antsu vanemad armastavad head nalja. Ants on nende parim naljanumber.
    – Antsu pole võimalik mobiiliga kätte saada, kuna telefon on pidevalt postkastis. Postkast asub välikoridoris.
    – Ants ei lähe moevooluga kaasa. Ants kardab särtsu saada.
    – Antsule ei meeldi päikest võtta. Antsule meeldib viina võtta.
    – Ants ei leia oma kohta elus. Ants tahab, et talle koht kätte näidatakse.
    – Ants on puhas inimene. Ants pühib igast asjast suu puhtaks.
    – Ants on tundeline meesterahvas. Antsul on pidevalt näljatunne.
    – Ants tahab olla isa mantlipärija, sest Ants ei jaksa endale mantlit osta.
    – Antsul on pikad jalad. Antsu jalad ulatuvad lausa maani.

    Contra aabits on selline: https://www.rahvaraamat.ee/p/poiste-aabits/29400/et?isbn=9789949448418

    Liked by 1 person

  10. Môned naljakad näited mis meelde tulevad aga millest vist eriti kasu ei ole:
    – Persiku perse 🙂 selle ôppis mees selgeks mingi filmi subtiitridest ja siiamaani mäletab (ja vahel kasutab)
    – Ära mängi minuga 🙂 oli mingi pop laul eestis môned aastad tagasi
    – Ma saan natuke aru eesti keelest. – see on üsna tihti kasutusel
    – püksid jalga 🙂 seda sai lastele korrutatud kui tited olid 🙂

    Me tegime ka môned asastad tagasi Eesti vaba suve ja käisime teisi kohti avastamas, Eks igatsesin küll sôpru taga, aga keeruline on see maailma nägemine kui oled töö inimene ja puhkuse päevad on loetud ja tahaks Kodumaal käia aga maailmas on ju nii palju kauneid ja pônevaid kohti mida ka näha tahaks ja vahel tundub see ebaôiglane teiste pere liikmete vastu, kes seisavad fakti ees.

    Liked by 1 person

    1. Ja-ja, need lastele antud korraldused on mäemehel ka meeles, nii palju olen seda korrutanud:
      ‘Istu ilusti!’
      ‘Söö suu kinni!’
      Aga nende puhkuse veetmise mõtete osas olen Suga sada prossa päri.

      Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s