Lood

Ema elas üksinduses ja kurbuses. Hoidis teistest eemale. Istus iga päev pikalt köögilaua taga ja luges otsast otsani läbi isa maakonna ajalehed.

Ja lõpuks suri murtud südamega. Kakskümmend kuus aastat peale seda, kui isa pangakonto ning maja tühjendas ning meie elust minema jalutas.  

Ema armastas jäägitult.

Aga isa? Peale ema surma tuli ta tagasi. Mitte isana. Tuli ühe mehena, keda ma tunnen ja kelle eest ma nüüd hoolitsen. Ta on üheksakümmend kaks aastat vana. Need paar korda, kui ema on jutuks tulnud, imbub isast vihkamist.

Mina ja mu vend ei tea siiani, mis tegelikult juhtus …

Sõitsime eksamilt tagasi koju. Mina ei jaksanud enam rääkida. Kuulasin siis kolleegi, kes rääkis oma lapsepõlvest ja elust üldse.

Küll on hea, kui ei jaksa alati rääkida!

 

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

w

Connecting to %s