Rõõmu jagamisest

Kui palju tasub rõõmu jagada?

Täna oli esimene päev suulist lõpueksamit. Ja mu õpilased lihtsalt jahmatasid mind. Jahmatasid eksperti. Jahmatasid võib-olla iseennastki. Ma pole nii palju nii häid hindeid ühelgi eksamil andnud! Mingil hetkel hakkas isegi natule piinlik. Vaatasime välisvaatlejaga tõtt, raputasime pead ja panime maksimum skoore edasi.

Ma olen kuulnud, et Eestimaal olla enam-vähem sama lugu – inglise keele tase ronib iga aastaga aina kõrgemale. Ma ootan nüüd haridusministeeriumi peatset reageeringut keele tasemed uuesti üle vaadata ning korrektuure teha. Sest midagi pole teha, need noored lihtsalt suhtlevad selles keeles nii hästi.

Sellist kiidulaulu ei saanud kõik õpetajad esitada. Saksa keele ja prantsuse keele õpsid olid terrassil suht hapude nägudega. Aga ma märkasin seda alles siis, kui olin suure rõõmusõnumi mulle nii omaselt emotsionaalselt kuuldavale toonud.

Pärast mõtlesin, et ma pean õppima ettevaatlikum olema. Rõõmu peab jagama, aga targalt.

One thought on “Rõõmu jagamisest

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s