Hullar

Kui ma praegu oma kodus ringi vaatan, siis peab tõdema, et ma olen täiesti boheemlaslikuks zen mammiks kasvanud. Meil on siin enam-vähem kestev hullumaja. No näiteks praegu.

Köögis undab nõudepesumasin, mis tähendab seda, et kõik muud mustad (ja mitmekesised) nõud on kraanikausis kuhjas. Suurt köögilauda katavad mikser, pooleldi limpsitud köögilabidad, maisihelbed, kleepuvate lehtedega kokaraamat, ahjukindad, koogivorm, võitükk. Saskia teeb kooki. Suure toa laud on kooldus viimasel nädalal vaadatud DVD-de all ja diivanitekk on kuhjas nagu peidaks ta enda all mõnd põnevat tegelast. Koridori vaibad on sassis, sest poisid mängisid sugulasega tagaajamist. Töötoa laual on kaustadesse sorteerimist ootavad tundide koopiad sigri-migri segamini. Kui mäemees süüa teeb, siis kostab kõlarist AC/DC ja kui poisid tagaajamist mängivad, siis maja rappub. Ja kui Saskia kooki teeb, siis ta tahab muga iga etappi suure vaimustusega jagada. Mingil hetkel saabub kogu segadusse hea kolleeg, et me saaksime õpilaste lõputööd koos üle vaadata. Me varjume terrassile, sest seal on ainuke vaba pind.

Ma ei tunne end ära! Mina, kes ma selline pedant olin. Mina, kes ma väsimatult lapp näpus ringi jooksin. Mina, kes ma kõike haldama pidin. Mina, kes ma hull kontrollifriik olin.

Nüüd ma vaatan seda hullumist ja üritan iseenda sees rahu säilitada. Ma proovin leida iseenda seest vaikust ja korda kuhu taanduda, et mitte muutuda roheliseks karjutud näoga mõrraks.

2 thoughts on “Hullar

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s