Elu õpipoiss (tüdruk!)

 

DSC_5148

Mul oli eile hästi emotsionaalne õppetund.

Mitte et ma sellest kohe kirjutada oleks tahtnud! Neid iseenda koledaid külgi eriti reklaamima ei kipu ju. Tahaks ikka lillelist ja sooja ja ilusat. Aga kuna see seik mind korralikult sikutas ja sakutas ning veel täna hommikulgi päevikusse kirjutama sundis, siis ma otsustasin seda siin jagada.

On inimesi, kes suudavad mus vajutada punastele nuppudele, neile, mis kutsuvad esile koledat ja haisvat ja justkui-mitte-mulle-alluvat osa minust. Need inimesed suudavad pelgalt oma kohalolekuga mind ärritada. Neist kiirgab minusse energiat, mis kogu mu sisemuse koledasti krooksuma paneb.

Eile sattus mu teele just selline tegelane. Nägin teda esimest korda. Nägin teda postkontoris, ehk tõenäoliselt maailma kõige neutraalsemas paigas. Me ei suhelnud omavahel. Aga … kuuldes, kuidas ta rääkis, kuidas ta müüjanaisega suhtles (ta oli järjekorras minu ees), voolas minusse täiesti absurdne kogus musta energiat. Ja teate mis, ma käitusin postkontorist väljudes selle naisega tõeliselt matslikult. Meelega. Ma võtsin lihtsalt lambist endale õiguse talle justkui kätte maksta tema ebaviisaka oleku eest. Minu käitumise peale see naine muidugi möirgas ja sisitas ja sajatas mulle kuklasse tuhat saatana sõna. Aga need sõnad kukkusid enne minuni jõudmist maha. Need sõnad mind kummitama ei jäänud. Mind jäi kummitama mu oma sügav paha tunne.

Ma ei jalutanud sellest seigast välja võitjana vaid kõrvad lontis pätakana. Ma panin endale ise jala taha ja lendasin uperkuuti.

Hetkest, mil ma lugesin Gary Zukav’i raamatut The Seat of the Soul’, vaatan ma elu kui õppetundi. See mõte meeldib mulle tohutult. Selles mõttes on minu jaoks meeletu vabadus, rõõm ja nauding. Mis iganes mu teele ka ei veereks, aitavad mind iseendale esitatud küsimused, ‘Miks? Miks just see? Mida ma siit õppima peaksin?’

Ja just nende küsimustega üritasin ma oma eilset haisvat pommi neutraliseerida.

Mida ma siis õppisin?

Iseenda ümber kurjust külvates jääb hinge sügav kurbus ja valu. Sellise tundega ma küll elada ei taha!

See kui keegi käitub kuskil ebaviisakalt ei tähenda et talle peab sama vastu peegeldama.

Mina pole kellegi üle kohtu mõistja. Mida ma ka tean?

Kui ma head teen, siis ma saan imelise energia. Kui ma haiget teen, siis ma kuivan kokku nagu närbunud leht.

Täna mul muid mõtteid jagada ei olegi.

Mäekallistused elu õpipoisilt 😉

One thought on “Elu õpipoiss (tüdruk!)

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

w

Connecting to %s