Muutumised

Ma olen liiga palju blogisid tuulde loopinud. Olen tohutult pilte ja mõtteid nüüdseks läbipääsmatu tara taha lukustanud. Aeg-ajalt miski meenub, korraks käib seest nõksatus läbi, aga siis ma lasen sel kahetsusel minna. Ega temaga muud tarka niikuinii teha ei anna.

Üks kahjatsus on aga närima jäänud. Mida ma tookord mõtlesin? Mida ma siis sellest või tollest arvasin? Kas ma tahaksingi enam teada?

Nii nagu muutub elu me ümber, nii kooldume, kaardume, vahetame karva meiegi. Kas teie tunnete inimest, kes on jäänud samaks?

Muutumist ei tohi karta. Muutumine pole häbiasi. Isegi siis, kui keegi kuskil kostab, ‘aga varem sa küll selline polnud’ või ‘varem sa toimisid ikka hoopis teisiti’.

Küll on hea, et me muutume. Ühel kohal paigal seistes hakkaks ikka kangesti igav.Kõik praod ja mügarikud saaksid liiga selgeks. Poleks miskit uut avastada.

Kuna eile oli vaba päev, sõitsime emaga Lausanne’i uitama. Ilm oli kevade kohta jätkuvalt ülisoe, päike paistis, kõik puud olid rohelises lehes, igal tänaval ja väljakul oli paar õides puud. Mõnus oli.

Mulle ei meeldinud pikka aega suured linnad. Tuksusin siin mägede rütmis imelises harmoonias ning sel hetkel tundus tõesti võimatu, et ma oma suhtumist kuidagi muuta võiksin. Aga miski mu elus tegi vist minekut ning jättis endast maha tühja koha, kuhu linnalõhn sisse lipsas. Võib-olla paisus laste kasvamisega koos vabaduse ruum, kuhu mahub nüüd uutmoodi asju? Võib ka olla, et ma ise olen elu poolt sellist lihvi ja lakki saanud, et uutmoodi tahud on paistma hakanud.

Igatahes olin ma eile seal Lausanne’is kangesti õnnelik. Samamoodi nagu aasta alguses Pariisis, või kuu eest Londonis.

Linnades on põnev. Inimesed on põnevad. Nii lahedalt eri karva ja tegumoodi. Majad on põnevad. Isegi koledad majad. Neis on kõigis mingi lahe detail, lahmakas graffiti või tagasihoidlik, aga naljakas, vigase grammatikaga kribatud sõnum.

Metrood on kangesti vahvad, sest liikumine on lahe. Sõita edasi, aina edasi, uute hoovide ja tänavate manu samas kaasreisijaid passides.

Kõndisime emaga vanalinnas ja kesklinnas ja järve ääres karuselli muusika ning akordionionu helide rütmis. Istusime elegantses Nespresso butiigis ning rüüpasime vahukoore pilve all peidus olevat kanget kohvi. Tegime kohustusliku ema-tütre shopingu (kleit mulle, pusa talle) ning pugisime kõhud tai resotranis nuudleist punni.

Mõned nädalad tagasi oli peas üks blogipostitus, aga ma ei toksinud teda klahvidele. Mind ehmatas avastus, et see mõte oli justkui vastupidi ühele teisele mõtisklusele ammusemast ajast. Et kus on siin see usaldusväärsus, kus on põhimõte!? Loksusid need küsimärgid siis kogu selle aja mu peas, kuni ma otustasin, et ma võin oma arvamusi ja suhtumist muuta. Andsin endale selle lubaduse.

Sest no kuulge, kas teie tunnete kedagi, kes muutunud poleks?

IMG_4829

2 thoughts on “Muutumised

  1. Väga nõus… ma ei ole kindlasti see, kes ma olin 30 aastat tagasi, rääkimata sellest, kes ma olin viis aastat tagasi. Mulle meeldib minu uus leiutis, kuidas blogi pidada, st sama päevapostituse all kirjutada erinevatel aastatel midagi hästi lühidalt. Olen kolmandal ringil ja avastan juba nüüd, kuidas mõned mõtted on pisut teistsugused. Samas toob see tagasi eriti toredaid hetki, mis muidu kergelt unustuste hõlma kaovad. Ja kuigi mu esimene blogi sai alguse üle 10 aasta tagasi, siis ega ma naljalt neid vanu postitusi lugema ei kipu. See ringiga tagasitulek on minu jaoks palju toredam 😉 http://paevastpaeva.blogspot.ca/

    Liked by 1 person

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s