Vaikuse peletamiseks

Olen oodanud päris kaua. Üht muutust. Kui ma selle uue palli veerema lükkasin, siis uskusin siiralt, et ta võtab ruttu kiire hoo sisse. Ma olin ülbelt veendunud, et saan sellega hakkama. Uskusin, et vastus tuleb enam-vähem üleöö.

Nädal peale vaikust keerasin kindla usu madalamale, lootuse peale. Igal uuel hommikul tärkas ta plahvatusliku jõuga süstides musse üleajavat energiat. Ja igal õhtul olid järel vaid tolm, toss ja suht kössis mina.

Nüüd on aega nii ohtralt mööda voolanud, et vaikusest on välja kasvanud valus tõde – seekordne pall ei saanud hoogu sisse. Ja kuigi ma tahan uskuda, et selleks on kindlasti täiesti veenev põhjus ja mingil omal moel on mitte sündimine parim variant (kunagi tagasivaates, vist), siis ometigi on hetkel keeruline end seda uskuma sundida. Sest ma tõepoolest ihkasin seda muutust nii väga. Seda uut väljakutset. Seda uut tööposti.

Kevadel pole sest muidugi sooja ega külma. Tema hoogu ei pidurda enam miski. Teate, kui palju ilu on igal pool! Meie aed on õites. Meie küla on õites. Meie kanton on õites. See on peaaegu ilu raiskamine, see, kui korraga nii palju saab. Lapsed on tüdinud minu pidevast õhkamisest ja juubeldavatest ‘ohhh, lapsed, vaadake ometi!’ loosungitest. Aga kuidagi tuleb seda imet ju seedida! Kuidagi peab teda mahutama. Kuhugi tuleb see kõik ju toppida!

Eile hommikul astus lavale meie aia võimas vaher. Peale nädalaid kestnud paisumist avanesid esimesed pungad ja õrnrohelised krässus lehehakatised pressisid päikesesse. Nii uued, nii täiuslikud, ilma ühegi ‘elu näinud’ täpi või kriimustuseta. Kas see on neile julgustükk? Söendada end siia tuulte ja vihmade ja saastatusega ilma pressida?

Loen Arundhati Roy uusimat raamatut ‘The Ministry of Utmost Happiness’. Loen teist juba pikalt. See on üle kaua aja taas selline raamat, mida ei tohi, jumal hoidku, kindlasti ei tohi, liiga kiiresti läbi lugeda. Ah, mis ma jaman, sellist raamatut ei loeta LäBI, tal lastakse endasse tasapisi sisse imbuda. Iga teine lause ses raamatus lendab vastu vahtimist ja jätab hingetuks. Loen ja rõõmustan. Mind teeb õnnelikuks tõdemus, et selline sõnadest ehitatud maailm olemas on. Loen ja tunnen, kuidas mu oma maailm siin, kaugel Kashmirist, kasvab ja tähenduslikumaks muutub. Või no vähemalt kasvab usk, et saab alati kuhugi kõrgemale püüelda.

Ma tahtsin teile kangesti paar pilti meie õitemerest panna, aga üks koll  ronis mu arvutisse ja ega ta siit enne kao, kui ma targa tehniku abi palun.

Pealegi on aeg pärastlõuna kohvipausiks!

4 thoughts on “Vaikuse peletamiseks

  1. Üks hea külg kogu selle asja juures on see, et nüüd sa tead, et sa oled selleks muutuseks kindlasti valmis ja esimene samm on tehtud. Küll need teisedki sammud järgnevad tasa targu 🙂

    Aga kevad on tõesti VÕRRATU ka siin! Tegelikult on ju iga aasta täpselt sama moodi, aga sellegi poolest võtab alati hingetuks. Natuke valus on selle asja juures see (minu jaoks), et tahaks seda ilu justkui nagu endale võtta või endale jätta, aga ei tule kuidagi välja. Isegi piltid ei anna seda tõelist ilu täielikult edasi. Kevadel on isegi nõgesed nii ilusad ja armsad 🙂

    Liked by 1 person

  2. Ükskõik, mis see ka polnud, kui su hing on seal, siis sinna sa ka ükskord jõuad 🙂
    Ma võin öelda, et olen viis viimast aastat oma muutust oodanud. Aga ma ei saanud ootamisega kiirustada, sest mis elu see oleks. Mul polnud eriti valikut ka. Muidugi veeretas elu veel oma katsumisi rajale. Mis ainult süvendas mu teadmist, mida ma õieti tahan. Kuid nüüd olen sealmaal, et juba maikuust hakkan tegema midagi, mis mulle palju rohkem rõõmu peaks valmistama. Küll esialgu vaid kord nädalas, et töö juurest sujuvalt ära minna. Häda, kui end liiga asendamatuks muudad 😉 Ja ma tean, asendamatuid pole, lihtsalt natuke raskemaks teeb mõneks ajaks teiste elu, kui nad ei saa enam öelda: küsime Ene käest või ootame Ene ära (kui ma ära olen) 😀

    Liked by 1 person

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

w

Connecting to %s