Pühapäev on kuidagi … ma ei tea

IMG_3942

Pühapäevad on kummalised.

Mitte et nad seda meelega teeksid. Mitte et see pühapäeva loomuses oleks meile natuke nagu käkki keerata. Aga nii lihtsalt kukub välja. Isegi kui ametlikult on pühapäev täieõiguslik nädalavahetuse koostisosa, täpselt nagu laupäevgi, siis mitteametlikult jääb pühapäev alati päevaks enne … esmaspäeva. Ma ei ole siiani kohanud kedagi, kes ütleks, et esmaspäev on tema lemmikpäev. Et juhuuu, ongi juba pühapäev ja kohe-kohe tuleb esmaspäev. Et no lõpuks ometi.

Ma ei vihka pühapäevi. Aga ma olen ammusest ajast alates teinud teadlikke ponnistusi, et see päev vähem nukker, vähem melanhoolne, vähem tühi oleks. Ma töötan selle nimel, et pühapäeval mitte kössi vajuda.

Ma armastan vaikust ja tühjust ja kulgemist. Aga ainult siis, kui ma nad ise olen valinud. Pühapäeval ma neid ei vali, nad lihtsalt taaruvad kohale.

Novembrikuu pühapäevad on hoopis oma karva. Siuksed hallid ja tuulised ja valgusega koonerdavad. Novembrikuus on pühapäev täielik survival test.

Mis ma siis teen, et see novembrikuu pühapäev liiga inimvaenulikuks ei muutuks.

Ma teen hommikul pannkooke ja vaatan sinna kõrvale ETV-st Maahommikut.

Ma lähen maksku mis maksab õue, isegi kui see on vaid kohvi joomine hoovi lehehunnikus.

Ma joogatan.

Ma naudin mäemehe kokatud ülivürtsikat kana ja klaasi punast veini sinna juurde.

Ma teen kannude viisi teed ( … et koolitöid edasi lükata)

Ma loen blogisid, mis inspireerivad.

Ma proovin teha midagi sellist, mis musse põnevust süstib. Unistustega mängimine, tulevaste võimalike reiside peale mõtlemine, millegi toreda plaanimine.

Ja kui mul kodus saun oleks, siis ma suure tõenäosusega teeks just pühapäeviti sauna.

Aga teie? Kas pühapäev on sõber? Mida on taibukas pühapäeviti teha, et olemine helgem saaks?

10 thoughts on “Pühapäev on kuidagi … ma ei tea

  1. Mulle pühapäevad meeldivad. Magan kaua ja siis kui poisid ronima lähevad lähen jooksma. Pärast söön ja kohvitan ja vahin Netflixi.Pärastlounal ma kas magan voi blogin kui mees süüa teeb ja ohtul on eesti kool kas meil voi uhe sobrantsi juures ja see on meie vaikesele emmede kambale alati tore teejoomise tund. Ja siis on ohtu ja vahime koik koos Austraalia Master Chefi voi One Upon A Time & ongi koik 🙂 Esmaspaeva peale ei mitle enne 9t kui vaja poiste lounasoogid kokku pakkida.

    Liked by 1 person

    1. Tead, nüüd kus ma su vastust loen, saan vist selgemini aru, miks mulle pühapäevad väga ei meeldi. Mul on see tüütu koolitööde päev. Ehk siis, pühapäeviti ma valmistan tunde ette, parandan koolitöid jne. Peaks èritama end niiviisi organiseerida, et saaks selle päeva vabaks mis vabaks. Oleks teine mekk. Kindlasti!

      Like

  2. MInul on terve elu pühapäevadega täpselt sama teema, see on päev enne esmaspäeva ja ma ei suuda seda mitte kunagi nautida.
    kusjuures, minu puhul pole asi kindlasti ka selles, et oleksin pidanud kunagi tegema tööalaseid ettevalmistusi.
    olen ka püüdnud ja püüdnud pühapäevi nautima õppida, aga ei tuhkagi. tegelikult on see täitsa probleem, öelgu nad, mis tahavad, aga minul on ikkagi tohutult rusuv ja väsitav. tahaks kuidagi üle saada, aga ei oska.

    Liked by 1 person

  3. Eile, pühapäeval, otsisin oma blogisse sobivat tsitaati, leidsin sellise: “Millions long for immortality who don’t know what to do with themselves on a rainy Sunday afternoon.”― Susan Ertz
    =)

    Like

      1. Mina punnitan ka. Kuigi mul ei ole juba aastaid mingeid nn. esmaspäevakohustusi ega ka vastumeelsust. Mulle esmaspäevad tegelikult isegi meeldivad – väikestviisi uus algus. Pühapäeva-vastane vastikus pärineb mul kooliajast, ma arvan.

        Like

  4. kusjuures ma just ükspäev mõtlesin selle peale, et mis minuga juhtunud on? – vanasti mul oli ka see pühapäevade vihkamise/mittesallimise probleem. ma olin vahest suisa depressiivne. nüüd aga seda probleemi küll ei ole, olgu ilm milline tahes. lihtsalt aega ei ole! ma unistan alati, et mul oleks pühapäeval aega ja võimalust lihtsalt niisama teha ja mõelda omi asju, aga nädalavahetuse kaks päeva on toimetusi nii tihedalt täis, et ei jäägi aega. ja see on vahest kurb küll.

    Liked by 1 person

    1. No mina olen nüüd ikka veendunud, et mul on see koolitöödega seotud. Raudselt! Õpetajate jama on see, et me ei saa kunagi koolist minema 😉 Nii et need kooliaegsed ‘deprekad’ imbuvad salaja suure inimese ellu ka. Ja tee või tina, ma ei suuda end niiviisi orgunnida, et saaks pühapäeva vabaks. KOGU AEG on mingi kamm.

      Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s