Imeline

On olnud imeline nädalavahetus, kas pole?

Rullisin just teki kokku ja kolisin kruusi ja raamatuvirnaga tuppa. Päike kadus mingil hetkel mäe taha. Vist siis, kui mu silm kirjareast väsis ja kinni vajus. Igatahes võpatasin end ärkvele kellegi suminast otse parema kõrva ääres ning viludast, mis naha vahele kippus.

Ma jätan nende soojade sügispäevade märgiks ühe luuletuse siia maha. Ja pilte.

Kui teile luuletused ei meeldi, siis vaadake pilte.

Ja kui teile pildid ei passi, siis lugege luuletust.

Ja kui teile kumbi meelt mööda pole, siis tehke üks tassike teed ja kallistage endale kõige lähedamal asuvat inimest.

IMG_2639

IMG_2642

IMG_2647

IMG_2649

IMG_2663

IMG_2691

IMG_2678

Mured mäkke

Kannan täna kahte kotti

Üles kahetuhande kanti

Piknikuks pähkleid ja muud moona

Pluss punnis paun painajaid.

 

Hirme on seal

Ja muremõtteid

Ja kamalaga kahtlusi ribide kanti torkimas.

 

Kõnnime kaua ja kaugele

Lähme looduse sisse

Otse südamesse

Kuniks painav paun

Pudeneb vähehaaval piisatuks.

 

Konarlikud kartused

Kukuvad kärestikku

Kui kivilt kivile hüpates

Veel ühe karjamaa leiame

Kus pohlapuhmad

Lõõmavad sügistulekahjus

Ja ainumas vaher eputab

Kuldses keebis

 

Kähisevad kõhklused

Takerduvad kibuvitsa

Ja jäävad marjade seltsis

Krimpsu kuivama

 

Mured ununevad mättale

Apelsinikoortega koos

Kõdunema

 

Teel allamäge

Pikast tunnelist

Päikesesse paiskudes

Naeran koormata

Maailmale vastu.

 

(September 2017)

One thought on “Imeline

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s