IIL

Kruusitäis vastvalminud kakaod lendab pörandale. Köögivaibal on suur loik. Parkett on täis kleepuvat shokolaadi. Köik ümberkaudsed helesinised kapiuksed ja pörandaliistud saavad piimast kastetud ja shokolaadist täpiliseks.

Mu esimene reaktsioon on köhust üles mulksuv meeletu ärritus. Ma tunnen, kuidas ta raketina südamesse ja pähe sööstab, kuidas ta himuralt teed välja nöuab. Läbi karjutud sönade, läbi mötlematu laksu, läbi vihast punase kurja emme näo, mis lapse kohal müriseb.

Aga ma korraks seisatan, surun käed rusikasse ja lihtsalt sisitan läbi hammaste,

‘Sten, ma olen hetkel ikka mega pahane’

Ja juba ta haihtub. Juba on see must keep, mis mind enda sisse matta tahtis, kadunud.

Jäävad lapp ja pang ja kümme minutit küürimist. Ja kaltsuvaip, ah, see vajas nii ehk naa pesu.

Sten on nüüd nädala köögitoimkonnas.

One thought on “IIL

  1. Awww, nii hea enesevalitsus 🙂
    Eks meil ole ka neid kakaohetki. Mind tabab tavaliselt nördimus. Aga mõnikord aitab sõnastamine küll hästi, küüned peopesas abiks. Tänud jagamast, kallis 🙂

    Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s