Hirm

Hirmud on kangekaelsed. Hirmud on umbrohi, mis alla ei anna. Hirmud on pikad ja tumedad varjud, mis mönikord peitu poevad, et siis nagu ving hääletult mürgitama tulla.

Ma olen pikalt oma hirmude mängukann olnud. Lasknud neil end räsida ja rapsida. Ma arvasin jöuetult, et hirmudega polegi muud teha, kui kannatada ja oodata, et nad väsiksid ja kotid pakiksid.

Ma tegelikult eriti ei möelnudki.

Lihtsalt olin vaevas.

Olin hirmu räsitud.

Kes meist poleks? Ausalt.

Tulevikuhirm. Perehirm. Tööhirm. Tervisehirm.

Kuni ma hakkasin kuulama. Hirm tuleb su keha sisse. Hirmu on vöimalik lokaliseerida. Minu hirm on sageli rinnus. Mönel on köhus. Mönel kurgus. Kohti, kuhu hirm pugeda vöib, on palju.

Hingan sügavalt ja kaua ja vaatan oma hirmule otsa.

Ma näen sind küll. Ma tean, et oled siin.

Köik, mille eest pageda, jookseb sulle järgi …

25e22580259cnamed2bmust2byour2bfear2bbe2bbefore2bbanish2bit2byou2bcan-25e22580259d2b25e2258025932byoda

 

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s